EN  |  FI  |  LV  |  LT  |  EE
 
 

Cloud Computing finantsjuhtimises


29.06.2010

Helen Pastarus

Directo OÜ

Kaks asjaolu on viimasel ajal vallandanud arutelu teemal, kas tulemas on “uus” finantsjuhtimine? Ühelt poolt uuele kvalitatiivsele tasemele jõudnud tarkvaralahendused. Teisalt majanduskriis, mis on püstitanud uued nõuded finantsjuhtimisele, sest paljud organisatsioonid ei ole suutnud piisavalt kiiresti reageerida väliskeskkonna muutustele.

Seni on finantsosakonnad olnud organisatsioonis pigem tugifunktsiooniks kui strateegiliseks funktsiooniks. Nüüd on jõutud seisukohale, et reageerimisel kiiretele väliskeskkonna muutustele on finantsjuhtimine võtmetähtsusega. Finantsjuht on küll varemgi olnud organisatsioonis olulises rollis, kuid paljudes firmades ta siiski firma põhitegevuse teemadel kaasa ei räägi.

Mõnel juhul on ka finantstarkvara äritegevuse infosüsteemidest eraldi seisev, kus osaliselt dubleeritakse teiste üksuste tegevusi. Sellises olukorras – kui ei omata otseselt kontrolli ja infot äritegevuse kohta – on keeruline täita strateegilist rolli. Samas oodatakse finantsjuhtidelt järjest enam, et nad mõjutaksid kasumit ja seda eelkõige tegevuse tõhustamise ja protsesside automatiseerimisega.

Selleks et “uus” finantsjuhtimine saaks reaalsuseks, on oluline roll IT-l ja tarkvaralahendustel. Saugatuck Technology Inc. korraldatud uuring finantsjuhtide hulgas näitab, et rahvusvaheliste firmade finantsjuhid on seisukohal, et vahet ootuste ja praeguse finantsjuhtimise vahel aitab oluliselt vähendada cloud computing. Cloud computing’u põhimõttel toimiva majandustarkvara korral kasutavad kasutajad teenusepakkuja serveris asuvat tarkvara veebilehitseja kaudu, ilma vajaduseta tarkvara kasutaja arvutisse installeerida. Üldjuhul on sellise tarkvara juurutamine odavam ja kiirem kui traditsioonilise tarkvara korral. Ka ei pea firma ise tegelema tarkvara administreerimise, varukoopiate tegemise ja muu sarnasega, kõige sellega tegeleb professionaalsel tasemel teenusepakkuja, mis tähendab ka kulude kokkuhoidu.

Kuidas aitab cloud computing kaasa “uuele” finantsjuhtimisele ettevõttes?

1. Info on reaalajas

Oluline vahe on, kas koostada ja vaadata aruandeid kord kuus või kvartalis või omada infot reaalajas. Informatsioon reaalajas võimaldab paremini ressursse ja rahavooge juhtida, sest igal hetkel on ülevaade toimunud ja ka toimuma hakkavatest tehingutest. Mittereaalajas süsteemide korral on sage olukord, kus isegi lühiajaliste plaanide ja tegeliku olukorra vahel on suur erinevus, sest andmed on prognoosiks “vanad”. Näiteks olulise summaga ostuarve liigub paberil erinevate isikute vahel allkirjastamiseks ning võib juhtuda, et jõuab raamatupidamisse juba siis, kui tasumistähtaeg on möödas ja vaja on tasuda viivitamatult. Kui dokument liiguks elektrooniliselt majandustarkvaras, saaks seda summat prognoosides arvesse võtta. Ettevõte, kellel on reaalajaline info, saab erinevatele muutustele palju kiiremini reageerida kui teised.

Cloud computing’ul põhinev majandustarkvara võimaldab saavutada ka parema kontrolli, pannes allüksuste juhid vastutama oma eelarve eest, sest nad saavad ise tarkvarast vaadata oma üksuse tulusid, kulusid ja tegevusnäitajaid kas või iga päev. Sel juhul ei ole kogu ettevõtte või allüksuse eelarve ületamine eksimus, vaid teadlik kaalutletud otsus.

2. Parem kontroll äri üle erinevates asukohtades ja maades

Paljude firmade äritegevus toimub erinevates maades või asukohtades. Ülevaade tütarfirma tegevusest selgub kord kuus tehtava aruande põhjal tihti alles järgmise kuu keskpaigaks. Kiiresti muutuvas olukorras pole see kindlasti piisav, sest küllalt kiiresti ei saa tabada trende ega teha vajalikke muutusi tegevuses. Cloud computing võimaldab internetiühenduse olemasolul ükskõik kust ja kas või iga päev vaadata, kuidas tütarfirmal läheb. Näiteks teeb see lihtsaks raamatupidamisteenuse sisseostmise väiksema tütarfirma tarbeks Lätis, sest kogu aeg on ülevaade ja kontroll, mida traditsioonilise raamatupidamisteenuse korral pole. Reaalajas info võimaldab kiiresti korrigeerida prognoose ja võtta vastu otsuseid kontserni tasandil.

3. Terviklik süsteem

Üks probleem, mis ei võimalda finantsfunktsioonil saavutada strateegilist rolli, on äritegevusest eraldi seisev majandustarkvara, mis tähendab nõrka seost ja olulist ajalist nihet äritegevusega. Seetõttu on kiirete otsuste tarbeks kogu firma tegevust hõlmavat analüüsi keeruline ja ajamahukas teha, sest osa andmeid on finantstarkvaras, osa müügitarkvaras ja osa veel mõnes kolmandas. Näiteks võib seetõttu olla võimatu vastata küsimusele, millised tooted või kliendid on kõige kasumlikumad.

Kõik cloud-tarkvarad ei ole terviklikud süsteemid, aga kui nad seda on, annab see olulist lisaväärtust: paljud erinevaid ülesandeid täitvad inimesed kasutavad ühte tarkvara, mille tulemusel tekib terviklik andmebaas, mis hõlmab eri valdkondade infot ning annab suurepärased võimalused analüüsideks. Näiteks saab seetõttu loobuda suurest hulgast käsitsi koostatavatest Exceli tabelitest, mida tehakse erinevate aruannete ja analüüside tarbeks. Ühes baasis olevad andmed tagavad, et need andmed oleksid adekvaatsemad, korrektsemad ja võrreldavamad.

Lisaks saavutatakse oluline võit efektiivsuses, kui iga inimene teeb oma valdkonna toimingud ise ja finantsosakond ei pea tegevusi dubleerivalt sisestama või kontrollima. Kui finantsjuhil on terviklik pilt ettevõtte äritegevusest, on tal võimalik täita tegevuste tõhustamise ning kasumi ja rahavoogude mõjutaja funktsiooni.

“Uus” finantsjuhtimine ettevõttes sõltub kõige enam finantsjuhist endast, kuid ilma heade tarkvaralahendusteta on see võimatu. Kindel on see, et tulevikus peab finantsjuht olema äritegevuses strateegiliseks juhiks, kes suudab mõjutada ettevõtte tulemust.

Artikkel on algselt ilmunud mai 2010 Äripäeva finantsjuhtimise infolehes.

Return

 
 

Kontakt

 Directo OÜ Mõisa 4, 13522 Tallinn, Eesti

Directo

 kasutajatugi Telefon 671 8578 (E-R 09:00 kuni 17:00), Fax 671 8570, e-mail info @ directo .ee